Uurimistöö juhend | Tartu Ülikool
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Uurimistöö juhend

Muudetud 23.01.2009
Muudetud 20.04.2013
Muudetud 09.02.2015
Muudetud 20.10.2015
Muudetud 28.03.2016
                                      Muudetud 13.10.2016

1. Uurimistöö eesmärk ja koht õppekavas

Uurimistöö (varasema nimetusega seminaritöö) on suurem uurimusliku sisuga töö, mis psühholoogiaüliõpilastel tuleb teha bakalaureuseprogrammi läbimiseks. Kui bakalaureuseeksam kontrollib eelkõige teadmiste omandamise taset, siis uurimistöö võimaldab üliõpilastel ilmutada oma loomingulisust, analüüsi- ja mõtlemisvõimet ning väljendusoskust.

Uurimistöö eesmärgiks on:

  • õppida teaduslikult uurima mingit ajakohast ja huvipakkuvat psühholoogiaalast uurimisteemat;
  • õppida otsima, refereerima ja analüüsima erialast kirjandust, võrdlema seal leiduvaid uurimistulemusi ja kasutatud meetodeid;
  • õppida kasutama psühholoogia uurimis- ja andmetöötlusmeetodeid;
  • õppida kirjutama sisukalt ja kokkuvõtvalt käsitletud probleemist ja saadud tulemustest.

Uurimistöö on psühholoogia peaaine erialamooduli osa, selle maht on 6 EAP (ehk 156 töötundi). Uurimistöö kirjutamine ja kaitsmine toimub kahes osas:

  1. teema valimine ning projekti koostamine ja kaitsmine (2 EAP)
  2. uurimistöö teostamine ning selle avalik kaitsmine komisjoni ees (4 EAP).

Uurimistöö teema kinnitatakse peale projekti kaitsmist teise aasta kevadsemestril ja tööd ennast on soovitatav kaitsta kolmanda aasta sügissemestril.

 

2. Uurimistöö teema valik ja tegemise üldine käik

Töö algab juhendaja ja teema valikuga. Üldreeglina kirjutatakse uurimistöö juhendaja poolt antud teemal. Reeglina on tööde juhendajateks psühholoogia instituudi õppejõud või TÜ-s töötavad ja psühholoogia erialal kraadi omavad õppejõud (erandkorras võib juhendaja olla väljastpoolt TÜ-d, sel juhul määratakse instituudipoolne kaasjuhendaja). Teema ja juhendaja valikule aitab kaasa psühholoogia instituudi õppejõudude poolt juhendatavate teemade nimekiri, mis koostatakse igal õppeaastal ja pannakse välja üldiseks tutvumiseks instituudi veebilehele.

Uurimistööd on otstarbekas teha teemal, mida juhendaja ise uurib ja valdab, ta võiks haakuda õppejõu enda uurimisteema(de)ga. Teema on soovitatav valida selline, mille kohta leidub piisavalt kirjandust, samuti peaks kasutatavad  uurimismeetodid ja mõõtvahendid olema üliõpilasele jõukohased ja kättesaadavad.

Juhendaja nõuannetele toetudes koostab üliõpilane teise aasta kevadsemestril uurimistöö projekti ja ajakava.

Projektis (kuni 3 lk.) peab olema kirjas:

  • teema nimetus;
  • autori ja juhendaja nimi;
  • sissejuhatus teemasse, mis võiks näha välja nagu uurimistöö enda sissejuhatava teoreetilise käsitluse lühivariant, koos vajalike viidetega;
  • sissejuhatus lõpeb töö eesmärgi ja hüpoteesi(de) esitusega;
  • uuritava objekti (empiirilise valimi või muu materjali) kirjeldus;
  • lühidalt metoodika kirjeldus (andmekogumisviis, mõõtvahendid);
  • uuringu eetiline külg (vajadusel eetikakomitee luba);
  • viited olulistele seda probleemi käsitlevatele kirjandusallikatele või autorile/uurijale/kontseptsioonile;
  • töö teostamise etappide ajakava.

Projekti tuleb kindlasti märkida juhendaja nimi ja vastutada selle eest, et juhendaja annaks projektile oma nõusoleku. Kõigilt juhendajatelt küsitakse pärast projektide laekumist selle kohta kinnitust ja kui juhendaja ütleb, et esitatud projekti ei ole temaga kooskõlastatud, siis see edasisele lugemisele ei pääse.

Projekt tuleb esitada elektroonselt selleks määratud tähtajal ning laekunud projektid ja juhendajad kinnitatakse kaitsmise komisjoni poolt teise kursuse kevadsemestril toimuval ühisel kollokviumil ehk projektide kaitsmisel. Kollokviumil peab autor projekti idee väga lühidalt ette kandma (kuna komisjon on projekte juba põhjalikult lugenud) ning vastama esitatud küsimustele. Vajadusel antakse projekt tagasi täpsustuste või täienduste tegemiseks.

Kinnitatud teemal uurimistööd kirjutades – sealhulgas ka teoreetiliste ja psühholoogia ajaloo alaste uurimuste puhul – peab autor  määratlema, milles seisneb temapoolne originaalne panus (vt. p. 3.3. „Originaalsus ja plagiaat”). Näiteks teoreetilise töö puhul võib selleks olla uudne uurimisvaldkonna liigendus ning ülevaade, mis lubab paremini mõista vaadeldavat nähtust. Ülevaade võib ise kasvada üle empiiriliseks uurimuseks, kus uuritavaks objektiks on teatud hulk varem ilmunud artikleid ja läbiviidud uurimusi (nn. meta-analüüs).

Uurimistööl on ainult üks autor (mis ei välista tööd lähedastel teemadel või sama lähtematerjali kasutamist erinevate autorite poolt). Kollektiivselt tehtud suurema uuringu puhul, mille ühe osa moodustab konkreetne kaitstav töö, tuleb ära näidata, milline on kaitsja enda konkreetne panus.

Uurimistöö tuleb esitada elektroonselt .pdf formaadis Moodle veebikeskkonnas.

Uurimistöid kaitstakse avalikel kaitsmissessioonidel, mis toimuvad 2 korda aastas (jaanuaris ning mais-juunis). Uurimistööde kaitsmise komisjon on moodustatud psühholoogia erinevate valdkondade esindajatest, kellel on vähemalt magistrikraad psühholoogias.

Uurimistööde kaitsmise ühe osa moodustab ka teise kaitsja uurimistöö retsenseerimine. Retsensendid määrab uurimistööde kaitsmise komisjon. Retsensioon tuleb esitada elektroonselt hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval.

Avalikul kaitsmisel teeb autor töö tutvustamiseks lühiettekande (kuni 5 minutit). Sellele järgnevad retsensendi küsimused (kuni 5 min) ning komisjoni küsimused ja kommentaarid (kuni 10 min).

Uurimistöid hinnatakse TÜ-s kasutataval hindeskaalal (A, B, C, D, E, F). Töö hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • kuivõrd loogiline ja selge on töö sisuline ülesehitus (hästi kirjutatud, arusaadav, organiseeritud, loogiline, piisav, täpne) ja eri osade omavaheline vastavus (pealkiri vastab sisule; kokkuvõte vastab nõuetele; meetod on kohane töö eesmärgile; sissejuhatus, tulemused ja arutelu on sisuliselt hästi seotud jne.);
  • mil määral töö autor valdab uurimismeetodeid ning andmeanalüüsi meetodeid (valik, kasutamine, tundmine);
  • kas töö teoreetiline taust on loogiliseks aluseks hüpoteesidele, mida kontrollitakse adekvaatse meetodi ja analüüsiga; järeldused peavad tulenema teooriast ja uuringu tulemustest;
  • kas viidatud kirjandus on kaasaegne, asjakohane, ülevaatlik; kuivõrd põhjalikult tunneb autor teemale vastavat kirjandust ja seal esitatud käsitlusi;
  • mida uut pakub töö võrreldes seniste teadmistega ja kui adekvaatselt on uued teadmised töös esile toodud (teoreetilise töö või ülevaate puhul on eriti oluline eristada autori omapoolset originaalset intellektuaalset panust);
  • kas töö ja selle osade pikkus on sisuliselt õigustatud;
  • milline on uurimistöö tegemiseks vaja läinud töö hulk (kas see vastab nõutavale mahule, umbes 160 tundi);
  • milline on töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline) tase;
  • vormistuslik korrektsus (APA juhend / psühholoogia instituudi nõuded);
  • kaitsmine - kuivõrd hästi suudab töö autor oma seisukohti esitada ja kaitsta avalikul arutelul ning vastata esitatud küsimustele.

 

3. Uurimistöö vormistamine

Uurimistöö vormistatakse teadusliku artikli formaadis.

Vormistamisel lähtutakse APA juhendist teadusartiklite vormistamiseks (Publication Manual of the American Psychological Association. Fifth edition, 2001; Sixth edition, 2009).

APA manuaali käsikirjadele esitatavatest nõuetest erineb uurimistöö vormistus üksnes järgmistes vormistuslikes punktides: 

  • tiitellehe kujundus (vt. allpool toodud näidist);
  • töö algusse tuleb lisada lühikokkuvõte mõlemas keeles, mis sisaldab ka töö pealkirja ja selle tõlget ning märksõnu;
  • töö keel - töö tuleb kirjutada eesti või inglise keeles,
  • rea intervall peab olema 1,5 (font Times New Roman, suurus 12);
  • tabelid, joonised ja joonealused märkused tuleb paigutada teksti sisse õigesse kohta (mitte töö lõppu); joonised ei pea olema fotol;
  • jooniste allkirjad kirjutada jooniste juurde iga joonise alla ja tabelite pealkirjad tabeli kohale (mitte eraldi leheküljele);

Kui nimetatud erisused peaksid tekitama veidi segadust, siis kõige kindlamaks ja paremaks vahendiks on võtta ette psühholoogia ajakirjades ilmunud artikleid - nii peab ka uurimistöö aruanne välja nägema. Seega teksti kujundus peaks järgima mõne APA standardi kohase ajakirja artikli vormistust.

Uurimistöö maksimaalne pikkus on 2 autoripoognat (80 000 täheruumi) ehk ligikaudu 40 lehekülge, aga soovitavalt umbes 20-25 lk (sealhulgas tiitelleht, sisukokkuvõtted ja viited kirjandusele).

3.1. Uurimistöö liigendus

Uurimistöö koosneb 7 kohustuslikust osast:

  1. tiitelleht;
  2. eesti- ja inglisekeelsed lühikokkuvõtted;
  3. sissejuhatus;
  4. meetod;
  5. tulemused;
  6. arutelu ja järeldused;
  7. kirjanduse loetelu;
  8. lisad (vajadusel)

Kindlasti EI pea tavaformaadis tööl olema sisukorda! Sisukorra olemasolu on põhjendatud ainult väga pika ja eriliste liigendustega artikli puhul.

Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat-käsitletavat teemat. Vältida tuleb teemasid/sõnastusi, mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on nii laiaulatuslikud, et eeldaksid suurte erialagruppide tegevust. Tööle tuleb märkida ka läbiv pealkiri ehk lühivariant töö pealkirjast, mis on välja toodud igal leheküljel koos leheküljenumbritega.

Lühikokkuvõtted eesti ja inglise keeles („Kokkuvõte“, „Abstract“) peavad olema sarnased, kummagi pikkus võib olla maksimaalselt 120 sõna. Ei ole lubatud, et ühe tekst erineks oluliselt teisest, olles sellest pikem või erineva sisuga. Kokkuvõtted peavad kirjeldama uurimistöö peamist uurimisprobleemi, meetodi nimetust, peamisi tulemusi ja järeldust. Mõlema kokkuvõtte ees peab olema vastavas keeles kirjatähtedega kirjutatud töö pealkiri.

Kokkuvõtete lõpus tuleb esitada töö märksõnad (keywords) vastavas keeles. 

Sissejuhatuses tuleb selgelt esitada uurimistöö probleemi kirjeldus, millele antud töös vastust otsitakse. Lisaks probleemi sõnastusele peab sissejuhatus andma vastuse sellele, kuidas põhimõtteliselt kavatsetakse püstitatud probleemi lahendada: millised on lahenduse meetodid, kui usaldusväärne on lahenduse käik ja milles võiks seista välja pakutud lahenduse olulisus. Samuti tuleb sissejuhatuses ära märkida, milline on uurimistöö tegija enda konkreetne panus antud töös. Konkreetselt tuleks töö eesmärk/uurimisküsimus ja hüpoteesid esitada sissejuhatava osa lõpus.

Meetodi ja tulemuste esitamise nõuded on üksikasjalikult toodud APA juhendis, sellest tulebki lähtuda.

Arutelu ja järelduste osa ei ole (vastupidiselt üliõpilaste seas levinud arvamusele) tulemuste teistkordne ümberjutustus, vaid peaks laiemalt avama tulemuste tähenduse. Siin tuleks esitada uurimistöö peamine sisuline üldistus: milline on probleemi lahendus ja milliseid praktilisi või teoreetilisi järeldusi võib selle põhjal teha. Samuti võiks selles uurimistöö osas arutleda töö puuduste ja piirangute üle.

Viidete esitamisel nii teksti sees kui töö lõpus tuleb täielikult kinni pidada APA juhendi nõuetest.

Töö lõppu tuleb lisada leht tekstiga:

Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele.

Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace.

/teie nimi/

 

Töö vormistuse näidis:

3.2. Keelekasutus

Paljudel üliõpilastel on ekslik arvamus, et teaduskeel nõuab pikki ja keerulisi lauseid, suurt hulka tehnilisi termineid ning hästi ära peidetud mõtet. Tegelikult on hea teaduskeel lihtne ja erineb vähe argisest keelekasutusest. Uurimistööd kirjutades on mõistlik asetada ennast lugeja seisukohale ja mõelda iga lause juures, kuidas tema sellest lausest aru saaks. Kindlasti tuleks uurimistöö viimane versioon hoolikalt kõrvaltvaataja pilguga läbi lugeda, et välistada kahemõttelisusi.

Soovitav on viimane tekstiversioon üle kontrollida ka eesti ja inglise keele spelleriga, et ära parandada selles leiduvad trükivead.

Mõned markantsed näited ebaõnnestunud sõnastustest:

Endine USA president George W. Bush on oma keelelise abitusega teinud palju selleks, et inimesed pööraks tähelepanu viisile, kuidas nad oma mõtteid keele abil väljendavad. Klassikaks on saanud näiteks lause: “I remember meeting a mother of a child who was abducted by the North Koreans right here in the Oval Office.” („Mulle meenub kohtumine emaga, kelle lapse röövisid põhja-korealased just siinsamas Ovaalsaalis.“) – George W. Bush, 26. juunil 2008. Teine näide on üks kuulutuse tekst: „For sale, fine German Shepherd dog, obedient, well trained, will eat everything, very fond of children“ („Müügiks hea saksa lambakoer, kuulekas, hästi treenitud, sööb kõike, eriti meeldivad lapsed”) – R.A. Day, How to write and publish a scientific paper. Philadelphia: ISI Press, p 121.

3.3. Originaalsus ja plagiaat

Seminaritöö peamiseks eesmärgiks on probleemist selge ja arusaadava ülevaate koostamine. Varasemast tuntud faktide, väidete, katsete ja teoreetiliste skeemide reprodutseerimisel on oluline ära märkida, millistest allikatest need pärinevad. Teistele kuuluvate tööde ja ideede mainimata jätmist nimetatakse plagiaadiks.

Sotsiaalteaduskonna nõukogu otsus 18.09.2008 annab plagiaadile järgmise määratluse: „Plagiaat ehk loomevargus on teiste autorite kirjutiste, nende osade või neis sisalduvate põhiideede esitamine oma uurimistöö, referaadi, essee, diplomitöö või muu õppekava raames hindamisele kuuluva iseseisva tööna, samuti nende osana, nii, et teiste autorite mõtted on suures osas omistatud töö esitajale. Siia kuuluvad muuhulgas kõik kirjalikud tööd, mis kas täielikult või valdavas ning töö sisu seisukohalt olulises osas ei ole töö autorina esineva isiku poolt koostatud.” Plagiaadiga on tegu ka siis, kui jutt ei käi otsesest tekstiviitest, vaid ideest, mõttekäigust või järeldusest. Kõigil neil juhtudel tuleb viidata originaalallikale, ka juhtudel, kui selle kohta on teada saadud sekundaarsete viidete põhjal. Samuti tuleb viidata iseendale, kui kasutatakse enda varasemaid töid või nende osasid!

Uurimistöö sissejuhatuses ja järeldustes tuleb võimalikult selgelt sõnastada, milline on töö autori isiklik panus probleemi lahendusse ja mida uut antud töö pakub. Keegi ei eelda, et 160-tunnise tööga õnnestub kaks aastat psühholoogiat õppinud üliõpilasel teha suur ja põhjapanev avastus. Kuid teadustöö on juba oma olemuselt uue avastamine, mitte tuntud tõdede kordamine. Seepärast peab ka iga uurimistöö vähemalt millegi poolest erinema kõigest sellest, mis on varem tehtud ja uurimistöö kaitsja peab oskama seda kirjeldada.