Arengupsühholoogia
Õpetame arengupsühholoogiat, koolipsühholoogiat ja kultuuripsühholoogiat. Meie uurimisvaldkonnaks on lapse keele, suhtlusoskuste ja kognitiivsete protsesside areng kultuuriti võrdlevas perspektiivis. Uurime koolis ja kodus toimuvaid muutusi laste sotsialiseerimise viisides ja nende muutuste mõju lapse arengule ja psühholoogilisele kohanemisele.
Osakonna töötajad:
Tiia Tulviste, osakonna juhataja
Triin Liin
Astra Schults
Pirko Tõugu
Anni Tamm
Instituudi töötajate kontaktid
Käimasolevad uurimisprojektid
“Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes” (PUT1359)
1.01.2017 − 31.12.2020
Vastutav täitja Tiia Tulviste, põhitäitjad Astra Schults, Anni Tamm.
- Millele tuleks lapse varajases kasvukeskkonnas kõneoskuse arengu seisukohalt erilist tähelepanu pöörata?
- Millised varajased verbaalsed oskused ennustavad lapse edaspidiseid saavutusi ja heaolu?
- Missuguses omavahelises seoses on kõne arengut mõjutavad tegurid ja kas see seos on erineva vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku taustaga lastel ühesugune?
- Kuidas ja mis vanuses saab ennustada edaspidiseid kõneprobleeme ja raskusi koolis?
“Autobiograafiline mälu erinevatelt tasanditelt vaadatuna: selle areng hilisemas (lapse)eas ning seosed õppimisega mitteformaalses kontekstis” (PSG296)
1.01.2019 − 31.12.2024
Vastutav täitja Pirko Tõugu.
- Kuidas on esimesed mälestused seotud väärtustega (sotsio-kultuuriline tasand)?
- Kuidas on autobiograafiline mälu koolieas seotud teiste tunnetuslike võimetega (isiklik tasand)?
- Kuidas saab kontekst (nt mitteformaalne õppekeskkond) toetada kogemuse mäletamist ja teadmiste kogumist keskmises lapseeas (situatsiooniline tasand)?
„Ajame veidike juttu!“: Kultuuriti võrdlev uurimus.
Uuringut viivad läbi Tiia Tulviste, Pirko Tõugu ja Kaur Tsirel.
- Kuidas erisuguse kultuuritaustaga vanemad koroonaaja sündmustest oma lastega räägivad? Kuidas nad tekkinud olukorda lastele seletavad?
- Kuidas mõjutab vanemate suhtlusstiil ja vestluste sisu laste hilisemaid mälestusi ja teadmisi tekkinud eriolukorrast?
- Milline suhtlusstiil toetab last keeruliste sündmuste mõistmisel ja nendega kohanemisel kõige rohkem?
Lõppenud projektid
Eripedagoogika osakonna ja arengupsühholoogia osakonna koostööprojekt laste hindamisvahendite väljaarendamiseks ja kohandamiseks
01.07.2014 - 30.04.2016
Projekti rahastaja: Euroopa Majanduspiirkond (EMP)
Vastutav täitja Tartu Ülikoolis: Pille Häidkind, lektor, PhD, Eripedagoogika osakond
Partnerid:
Koolieelse hariduse osakond, Oslo ja Akershusi Kõrgkool, Norra Kuningriik
Korrektsioonipedagoogika Instituut, Venemaa Haridusakadeemia, Venemaa Föderatsioon.
Projekt „Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“.
Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Lisainfo Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored
EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.
EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.
Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.
Täiendav info: Pille Häidkind, pille.haidkind [ät] ut.ee
Anni Tamm, anni.tamm [ät] ut.ee
Projekti tulemused
Koostati või kohandati viis hindamisvahendit 1-7a laste arengutaseme hindamiseks:
- MacArthuri Suhtlemise Arengu testi (ECDI) lühiversioon. Ada Urm, Tiia Tulviste.
- 3-4-aastaste laste kõne test. Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik.
- Sotsiaalsete oskuste küsimustik. Astra Schults.
- Strebeleva metoodika laste tunnetusoskuste hindamiseks. Kaili Palts.
- Psühholoogilis-pedagoogiline profiil (PEP-3 test). Pille Häidkind.
Projektiga seoses aastatel 2015-2016 Tartu Ülikoolis valminud üliõpilastööd (26)
- Leena Sirp „MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooni konstruktivaliidsus“
- Anne-Liis Olt „MacArthuri Suhtlemise Arengu Testi lühiversiooni adapteerimine: eesti keelt kõnelevate 2-aastaste laste normid“
- Maarja-Liisa Plado „Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga“
- Sirli Pikk „3-4 a laste kõnetesti väljatöötamine: lauseloomeülesannete reliaabluse ja valiidsuse hindamine“
- Anna-Liisa Undrits „Lausungi mõistmisoskuse hindamine 3-4 a lastel“
- Mari-Ann Hansen “Lauseloome hindamine 3–4-aastastel lastel“
- Kärt Salumets “Kõne ja tunnetustegevuse arengu seosed 3-ja 4-aastastel kõnearengu hilistusega lastel”
- Erle Põder ”3–4-aastaste laste kõnetesti reliaabluse ja valiidsuse hindamine”
- Heidi Tuul ”3–4-aastaste laste kõne testi käändevormide moodustamise ja sõnavara ülesannete valiidsuse ja reliaabluse hindamine”
- Merle Henberg, Kaire Kask “3-4-aastaste simultaansete kakskeelsete laste kõne hindamine kõnetestiga”
- Helen Luigla “Jelena Strebeleva metoodika sobivus 2–3-aastaste eesti laste tunnetustegevuse arengu psühholoogilis – pedagoogiliseks hindamiseks”
- Kadri Audo “Strebeleva metoodika 1.–5. ülesande sobivus 3–4-aastaste eesti laste arengu psühholoogilis-pedagoogiliseks hindamiseks”
- Astrid Puls “J. Strebeleva metoodika sobivus 5- 6aastaste Eesti laste vaimse arengu hindamiseks”
- Gretel Kant „3-aastaste eesti laste tunnetustegevuse arengu hindamine Jelena Strebeleva metoodika alusel“
- Airis Varik ”J. A. Strebeleva metoodika sobivus 6-aastaste eesti laste arengu psühholoogilis–pedagoogiliseks hindamiseks”
- Mari-Liis Tolga ”J. A. Strebeleva 5-aastaste laste üldarengu hindamise metoodika mitteverbaalsete ülesannete standardiseerimine”
- Marii Malinen ”J. Strebeleva psühholoogilis-pedagoogilise hindamismetoodika 5-aastaste laste jutustamisülesannete standardiseerimine”
- Katerina Injukina, Ene Põldaru ”J. A. Strebeleva 4-aastaste laste üldarengu hindamise metoodika standardiseerimine”
- Signe Voolpriit “J. A Strebeleva metoodika (ülesanded 6–10) sobivus 3-aastaste Eesti laste arengu hindamiseks”
- Helen Heinsoo “PEP-3 testi arenguskaala ülesannete kohandamine 1-2aastastele eesti emakeelega väikelastele”
- Karin Leetsar ”PEP-3 testi kõneülesannete sobivus 1-6aastastele eesti lastele”
- Karen Kuusk “Autismispektri häirega ja intellektipuudega laste PEP-3 testi ülesannete sooritus”
- Maarja Heinlo “Testi “Psychoeducational profile third edition” käsiraamatu tagasitõlge ja selle analüüs”
- Liis Niilus “PEP-3 testi sobivus 6–7a eakohase arenguga laste üldoskuste hindamiseks”
- Laura-Liis Lepp “1–6-aastaste laste intellektuaalse andekuse avaldumine erinevates arenguvaldkondades PEP-3 testi tulemuste põhjal”
- Thea Marran “3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine”
Projekti tutvustused ning ettekanded Eestis:
14.11.2014 Eesti Eripedagoogide Liidu üldkogu, kus infot projekti kohta jagas Pille Häidkind.
28.11.2014 Projekti infopäev Tartus Dorpati Konverentsikeskuses. Infopäeva eesmärk oli teavitada erinevaid huvigruppe projekti eesmärkidest, kaasata lasteaedasid ja lastega töötavaid spetsialiste projekti elluviimisesse ning luua esmased kontaktid projektitegevustega seotud töö jätkamiseks. Infopäevale olid kutsutud erialaliitude esindajad, töötavad tugispetsialistid Rajaleidja keskustest, lasteaedade esindajad, ametnikkonna esindajad ning ülikoolide esindajad. Infopäeval osales 94 inimest erinevatest asutustest, kusjuures esindatud olid kõik ülalmainitud huvigrupid.
27.02.2015 Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud seminar, kus Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti.
24.03.2015 TÜ Kliinikumi Lastehaigla teadusseminar, kus Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti.
23.04.2015 Eesti Keele Instituudi Rakenduslingvistika kevadkonverents, Lapsekeele tööpada. Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti, Signe Raudik ja Marika Padrik tutvustasid 3-4-a laste kõne testi.
25.05.2015 Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli aastakonverentsil Käärikul tegi Tiia Tulviste ettekande projekti käigus saadud tulemustest Uut arengupsühholoogidelt.
20.11.2015 Astra Schults Tartus ettekande Hea laps ja paha laps sotsiaalsete oskuste küsimustikuga kogutud andmetes Reet Montoneni mälestuskonverentsil „Uued suunad lastepsühholoogias“.
28.03.2016 Projekti infopäev Tartus Atlantise konverentsikeskuses. Tutvustati projekti raames loodud ja kohandatud vahendeid eelkooliealiste laste kõne, sotsiaalsete oskuste ja tunnetusprotsesside arengu hindamiseks. Kutsutud olid ministeeriumite, ülikoolide, kliinikute ja erialaliitude esindajad, Rajaleidja keskuste juhid ning ajakirjanikud. Osales 75 inimest. Õhtul toimus pidulik vastuvõtt ülikooli kohvikus, kus tänati andmekogujaid, kodeerijaid ja piirkondlikke koordineerijaid.
09.11.2015 – 5.02.2016 toimus seitse koolituspäeva lasteaiaõpetajatele tunnetus- ja õpioskuste, kõne ja sotsiaalsete oskuste arengu ja hindamise teemadel. Osales 178 inimest.
Projekti tutvustused ning ettekanded välisriikides:
10.06.2015 Rootsis, Stockholmis varase kõne ja suhtluse uurijate konverentsil (WILD 2015 - Workshop on Infant Language Development) pidas Tiia Tulviste ettekande teemal Variability in early vocabulary of Estonian-speaking children.
3.-5.09.2016 osales Astra Schults Šveitsis, Genfis töötoas (Workshop on cognitive and socio-emotional development across the lifespan), mille raames esitas stendiettekande A questionnaire to assess social skills of 3 to 4 year old children sotsiaalsete oskuste küsimustikuga kogutud andmete põhjal.
5.05.2016 Tiia Tulviste pidas Horvaatias, Dubrovnikus CDI võrgustiku koosolekul (The 6th European Network Meeting on Communicative Development Inventories EUNM-CDI 2016) ettekande Variation in expressive vocabulary of Estonian children is related to the child’s gender, birth order, parental education, and the time spent at kindergarten, milles tutvustas projekti raames eesti oludele kohandatud sõeltesti (ECDI lühitesti) normeerimisel saadud tulemusi.
Jätkutegevused alates 01.05.2016
Hindamisvahendite kirjastamiseks ja levitamiseks on vajalikud jätkutegevused ning –finantseerimine. Kõikide hindamisvahendite osas on projekti meeskonna liikmetel (vahendite koostajatel ja kohandajatel) valmisolek tutvustada vahendeid huvigruppidele ja korraldada kasutajate koolitusi. Andmete analüüsimine jätkub üliõpilastöödes ning kavas on avaldada teadusartikleid eesti laste tulemuste kohta.
10.-14.07.2016 Astra Schults osaleb Leedus konverentsil 24th Biennial Meeting of the International Society for the Study of Behavioural Development ja peab ettekande teemal Social skills of 3 to 4 years old Estonian children.
Eesti Logopeedide Ühing korraldab 9.09.2016 Tallinnas ja 16.09.2016 Tartus koolitused, kus Tiia Tulviste ja Ada Urm tutvustavad ECDI sõeltesti.
Padrik, M., Hallap, M., Raudik, S. (2016). 3-4-aastaste eesti laste kõne grammatiline profiil. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5 (1), xx − xx [ilmumas].