Eksperimentaalpsühholoogia
Eksperimentaalpsühholoogia järjepidevus Tartus ulatub tagasi aastasse 1886, mil teadusliku psühholoogia rajaja õpilane Emil Kraepelin alustas uue anatoomiku ruumides (praeguses Näituse 2 majas) psühholoogia katsetega ja eksperimentaalpsühholoogia alaste doktoritööde juhendamisega. Üle poole sajandi oli eksperimentaalpsühholoogia kestvuse kandjaks Konstantin Ramul (1879-1975).
Tänapäeval on mitmed osakonna uurimisteemad ja uurimisrühmad maailma teaduse kõige teravamal eesliinil. Meie osakond tegeleb inimese taju (eriti just nägemistaju), tähelepanu, eeltähelepanuliste protsesside (sh lahknevusnegatiivsuse ehk MMN), afektiivse töötluse ja regulatsiooni, otsustusprotsesside, töömälu jt kognitiivsete protsesside uurimise ja õpetamisega. Professor Jüri Allik kuulub viimasel kümnendil ilmunud tööde viidatavuse poolest maailma tipmise 1% teadlaste hulka. Osakond teeb koostööd professor Talis Bachmanni tähelepanu ja teadvuse probleeme uuriva laboratooriumiga (Bachmannlab)Tallinnas. Mitmetel noorematel uurijatel on iseseisvad uurimisprojektid, mis on saavutanud märkimisväärset edu.
Investeeringud alusvarasse lubavad kasutada väga mitmeid kaasaegseid uurimistehnikaid, nagu silmaseire, keeruliste kujundite visuaalselt esitamine, elektroentsefalograafia (EEG), aju metabolismi registreerimine (fNIRS), jne.
Meie osakond on loov, dünaamiline, uutele ideedele avatud ja koostöövalmis.
Uutest eksperimentidest, milles inimestel on võimalik vabatahtlikuna osaleda ja uudiseid nii meie enda kui maailma teaduse uutest avastustest saad lugeda aadressil www.facebook.com/inimkatsed
SIIT leiad psühholoogia instituudi, sh meie osakonna töötajate kontaktid (tööruum ülikoolis, e-posti aadress, telefoninumber).