Ajalugu
Psühholoogiat on Tartu Ülikoolis õpetatud alates 1802. aastast. Esimeseks psühholoogia lektoriks oli Immanuel Kanti õpilane Gotlieb Benjamin Jäsche, kes töötas 1802–1838 aastail siin teoreetilise ja praktilise filosoofia professorina. Kogu oma professuuri kestuse (74 semestri) jooksul luges Jäsche antropoloogia ehk psühholoogia loenguid kokku 54 korral (Ramul, 1974/2004).
Teaduslik ehk eksperimentaalne psühholoogia jõudis Tartusse üsna peatselt pärast selle loomist Leipzigis Wilhelm Wundti poolt 1879. aastal. Ainult seitse aastat peale seda rajas Wundti õpilane Emil Kraepelin Uue anatoomikumi hoonesse eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi, kuhu psühholoogia instituut kolis 2013. aasta suvel.
Alates 7. septembrist 1919 asus Tartu Ülikoolis tööle Konstantin Ramul algul dotsendina (1919-1928), hiljem erakorralise professorina (1928-1939), korralise professorina (1939-1965) ja professor-konsultandina (1965-1975).
1968. aastal avati psühholoogia statsionaarne õpe Tartu Riiklikus Ülikoolis ja esimene lend lõpetas 1973. aasta kevadel.
Taasiseseisvumise järel tekkis Eestis jälle võimalus psühholoogia doktoritööde kaitsmiseks. Esimene doktoritöö kaitsja oli Jüri Kruusvall 1994. aastal. Praeguseks on instituudis kaitstud juba üle 50 doktoritöö.