Doktorandid
Kadri Arumäe, MA, juhendajad Uku Vainik ja René Mõttus. 
Kadri doktoritöö käsitleb isiksuseomaduste seoseid kehamassiindeksi ja kehakompositsiooniga. Kuigi varasem uurimistöö on suures osas keskendunud isiksusejoonte seostele just kehamassiindeksiga, uurib Kadri nende seoseid ka teiste kehakompositsiooni näitajatega. Samuti uurib ta kehamassiindeksi seoseid isiksusejoonte afektiivsete, kognitiivsete, motivatsiooniliste ja käitumuslike komponentidega. Kasutatakse molekulaargeneetilisi, geneetiliselt informatiivseid kaksikuteuuringute andmeid ja longituudandmeid.
Kristiina Averin, MA, juhendajad Jüri Allik ja Aire Raidvee.
Kristiina uurib statistiliste omaduste hindamise aluseks olevaid mehhanisme inimese nägemissüsteemis. Huvitub eelkõige sellest, kuidas toimub geomeetriliste objektide keskmise ja summaarse suuruse leidmine. Lisaks huvitub ta matemaatilisest statistikast ja tajufilosoofiast.
Merle Havik, MA, juhendajad Kairi Kreegipuu ja Jüri Allik. Merle doktoritöö teema on "Impulsiivsuse uurimiseks kasutatavate erinevate mõõtvahendite omavahelised seosed, nende seosed Suure Viisikuga ning impulsiivset käitumist vahendavate tegurite selgitamine".
Liina Juuse, MA, juhendajad Kairi Kreegipuu ja Jüri Allik. 
Liina doktoritöö käsitleb emotsioonitaju ning -väljendusega seotud bioelektrilisi korrelaate, emotsiooninägude võrdlemist inimhinnangute ja masinõppe lahendustega. Olulisteks probleemideks antud valdkonnas on masinõppeks kasutatavate andmebaaside psühholoogiline valiidsus, poseeritud emotsiooniväljenduste ülekantavus päris-ellu, sega-emotsioonide olemasolu ning suhestumine inimese enda tunnetatud kogemusega. Uurimistöö toimub koostöös professor Gholamreza Anbarjafari juhitud Tartu Ülikooli intelligentse arvutinägemise uurimislaboriga (iCV).
Annika Kask, MA. Juhendajad Kairi Kreegipuu ja Nele Põldver. 
Annika doktoritöö teema on "Visuaalse informatsiooni automaatne töötlus: seosed depressiivsuse, ärevuse, impulsiivsuse ning väsimusega". Oma uurimistöös keskendub ta visuaalsele lahknevusnegatiivsusele ning uurib erinevaid seisundeid ja omadusi, mis selle suhtes tundlikud on. 2018/2019 õppeaastal õppis Annika külalisüliõpilasena Hiinas Daliani Tehnikaülikoolis professor Fengyu Congi uurimisrühmas.
Liis Kask, MA. Juhendajad Kairi Kreegipuu ja Nele Põldver.
Liis tegeleb doktoriõpingute raames keele- ja kuulmisinformatsiooni töötluse ning keeleõppe ajumehhanismide uurimisega, keskendudes eelkõige eesti keele spetsiifikale. Tema doktoritöö teema on “Auditiivne taju, keele omandamine ja keeletöötlust mõjutavad tegurid”. Liis kasutab oma uurimistööks eelkõige EEG-d (keskendudes auditiivse lahknevusnegatiivsuse (MMN) uurimisele) ja erinevaid muid auditiivseid meetodeid [näiteks EWIN – Estonian words in noise test (Eesti sõnad müras test)]. Teda huvitab kuidas erinevad keele struktuuri omadused võivad mõjutada keele omandamist ja võõrkeele õppimist, ühendades sellega oma uurimistöös eksperimentaalpsühholoogia ja keeleteaduse.
Martin Kolnes, MA, juhendajad Andero Uusberg ja Jüri Allik. 
Martin tegutseb afektiivpsühholoogia osakonna juures ning uurib oma doktoritöös emotsioonide mõju tähelepanu ulatusele. Seejuures huvitab teda eriti tõlgendusdimensioonide osakaal selles protsessis. Oma uurimistöös kasutab ta arvutipõhiseid katseid ja psühhofüsioloogilisi meetodeid nagu EEG ja pupilli aktiivsuse mõõtmine, et saada sügavamalt aru emotsioonide ja tähelepanu seostest. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad veel näiteks tunnete ja tunnetuse vastasmõjud, emotsiooni koostisosad ja tõlgendusteooria, isiksuseomaduste implitsiitsed ja eksplitsiitsed mõõdikud. 2019 aasta kevadsemestril töötas Martin Leideni Ülikooli (Holland) juures asuvas Sander Nieuwenhuisi uurimisgrupis.
Richard Naar, MA. Juhendajad Andero Uusberg ja Jüri Allik. 
Oma õpingute jooksul Tartu Ülikoolis on Richard olnud huvitatud mitmetest teemadest, alustades neuropsühhiaatrilistest loomkatsemudelitest (sh Lsamp puudulikkusega hiired) afektiivse ajatajuni. Viimastel aastatel on tema huvidering oluliselt kitsenenud ja fookusesse on jäänud nägemistaju. Ta on huvitatud, kuidas visuaalne süsteem (ja aju üldisemalt) vähendab sensoorsete sisenditega seotud ebamäärasust. Enda selles vallas tekkinud teoreetilisi ideid testib ta lihtsates sundvaliku katsetes, mille tuumaks on valdavalt vihjete kaudu katseisikute tähelepanu suunamine ja selle mõju mõõtmine elektroentsefalograafia või pupilli suuruse näitajate kaudu. Richard töötab ka psühholoogia instituudis afektiivpsühholoogia osakonnas.
Annegrete Palu, MA, juhendajad Kristjan Kask (Tallinna Ülikool) ja Kairi Kreegipuu. 
Annegrete uurimisvaldkonnaks on õiguspsühholoogia. Magistrantuuris uuris ta pealtnägijate tunnistusi, täpsemalt seda, kas lapstunnistajate kirjeldusi sündmusest ja isikust on võimalik paremaks muuta kasutades abivahendeid (nt pilt aastaaegadest). Doktoriõppes töötab ta pealtnägijate tunnistuste parandamise teemaga edasi, lisades kirjelduste uurimisele ka isikute äratundmise temaatika. Tema uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas silmaliigutused võimaldaks äratundmise ridades eristada pealtnägijale tuttavate ja võõraste isikute nägusid.
Hedvig Sultson, MA. Juhendajad Kirsti Akkermann ja Kairi Kreegipuu. Hedvig uurib oma doktoritöös emotsionaalset söömist ning seda, kuidas see seostub emotsioonide reguleerimise ja selle raskustega. Erilise tähelepanu all on küsimus, mis paneb inimesi positiivseid emotsioone tundes sööma. Meetoditena kasutatakse nii enesekohaste küsimustike andmeid kui ka kogemuse väljavõtte meetodit. Viimase puhul palutakse katseisikutel hinnata oma emotsioonide kogemist ja söömiskäitumist mitu korda päevas mitme päeva vältel. Lisaks on Hedvig meie laboris magistriõpingute jooksul uurinud toidupiltidele tekkivaid ajuvastuseid nälja- ja küllastumustunde kontekstis.