Uurimisteemad
Eksperimentaalpsühholoogia laboris tegeletakse kolmes suuremas uurimisvaldkonnas: Psühhofüüsika, kognitiivne neuroteadus ning afektiivne ja sotsiaalne neuroteadus. Käimasolevatest ja lõppenud uurimisprojektidest, millega meie labori (aga ka laiemalt osakonna) töötajad seotud on, saate ülevaate SIIT.
Psühhofüüsika suunda juhib eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. Peamiselt uurime inimese otsustus- ja tajuprotsesse läbi nägemismodaalsuse. Psühhofüüsika suunal tegutsevad uurijatena Aire Raidvee, professor Kairi Kreegipuu ning doktorant Kristiina Averin.
Kognitiivse neuroteaduse suunda juhivad eksperimentaalpsühholoogia professorid Kairi Kreegipuu ja Jüri Allik. Põhilised uurimishuvid on seotud kiire ja täpse sensoorse informatsiooni vastuvõtuga, tajuotsustuste tegemise ja nende tajuprotsesside mõjutamisega. Uurimisteemad ulatuvad visuaalsest ja auditoorsest lahknevusnegatiivsusest, tähelepanu , töömälu , impulsiivsete otsustuste, kuulmis- ja keeleinfo töötlemise, ajataju ja uneni. Eelkõige rakendame lisaks elektroentsefalograafia ehk EEG meetodit, psühhofüüsikalisi meetodeid, aga ka silmade liikumise jälgimist, mis on laboris uuritavate kiirete vaimsete protsesside (nt liikumine, kiired esitused või muutused, automaatne erinevuse tuvastamine sisendis ehk lahknevusnegatiivsus) vaatlemiseks sobilikud.
Kognitiivse neuroteaduse uurimissuunal tegime 2014-2016 koostööd Bergeni ülikooli teadlastega eesotsas professor Kenneth Hugdahliga, mille käigus uurisime keele– ja kuulmisinfo töötlust auditoorses ajukoores (Projekt BerTa-LAB) ja võtsime esmakordselt Eestis kasutusele dihhootilise kuulamise meetodi. Aastatel 2007-2012 toimus koostöö spordifüsioloogia professor Vahur Ööpikuga projekti „Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes“ raames, kus pöörasime tähelepanu, kuidas seisund mõjub kehalistele ja psüühilistele protsessidele. Keeletöötluse alal teeme koostööd Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga (Pärtel Lippus, Maria Reile, Piia Taremaa, Nele Ots jt). Töötame ka heas koostöös professor Talis Bachmanni laboriga, millest oleme saanud kogemuse TMS meetodi rakendamisest. Meie oma laboris on lisaks EEG-le töövahenditena kasutusel 24-kanaliga fNIRS süsteem kortikaalsete metaboolsete muutuste uurimiseks ja silmaliigutuste jälgimise süsteemid EyeLink 1000 ning Tobii X60.
Afektiivse psühholoogia suunda veavad kaasprofessor Andero Uusberg ja professor Kairi Kreegipuu. Meie uurimistöö keerleb peamiselt afektiivsete ja kognitiivsete protsesside vastasmõjude ning afekti regulatsiooni ümber. Ühelt poolt huvitab meid, kuivõrd ja mil moel mõjutavad emotsioonid infotöötlust. Näiteks oleme täpsustanud afektiivseid efekte tähelepanule, ajatajule ja söömiskäitumisele. Teisalt uurime, kuidas reageerivad afektiivsed seisundid tähelepanu ja mõtete muutustele. Afektiivsete ja kognitiivsete protsesside koostoimet uurime ka otsuste ja nende mõjutamise kontekstis.
Afektiivsete seisundite esilekutsumisel on meil kogemusi emotsionaaalsete stseenide, näoväljenduste ja sõnadega, aga ka isuäratavate ja rahaliste pakkumistega. Enimkasutatud seisundimõõdikuteks on EEG sündmuspotentsiaali komponendid MMN, EPN ja LPP; EEG sagedusmodulatsioonid. Tegeleme ka silmaliigutuste, emotsionaalsete näoväljenduste ning autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse analüüsiga.
Lisaks professor Jüri Allikule oleme neil suundadel ideid ja tuge ammutanud Lesley Fellowsilt ja Alain Dagherilt Montreali Neuroloogilisest Instituudist (otsuste tegemine, tungi reguleerimine), Jari Hietanien’ilt Tampere Ülikoolist (sotsiaalne taju) ning James Gross’ilt Stanfordi Ülikoolist, Marika Paaverilt TÜ psühhiaatriakliinikust (emotsiooni regulatsioon) ja Kirsti Akkermannilt kliinilise psühholoogia osakonnast (tähelepanu ja kontrollitud töötlus söömishäirete puhul).