Õppekavad
Psühholoogiat on Tartu Ülikoolis võimalik õppida kõigil kolmel õppeastmel:
Kõigi tasemete õppekavad on saanud tähtajatu koolitusloa.
Õppekavad on kättesaadavad õppeinfosüsteemis (ÕIS). Õppekavasid, aineid ja tunniplaane saad vaadata ka ilma sisselogimata.
Oma õppekava vaatamiseks vali vastavalt kas bakalaureuse, magistri või doktori õppekava ja seejärel oma sisseastumisaastale vastav aastaõppekava.
Et näha ka õppekavas tehtud väikesi muudatusi (üksikute ainete asendusi), tee linnuke kasti "Näita ka alternatiive".
Psühholoogia õpetamise üldised eesmärgid
- Teadmised. On teatud kogus fakte, teooriaid ja probleeme, mda psühholoogiat õppinud inimene peab teadma. Psühholoogia õpetamise eesmärgiks ongi nende alusteadmiste vahendamine.
- Mõtlemisoskus. Psühholoogia valdkonnas edukas töötamine eeldab mitte üksnes faktide tundmist, vaid ka kriitilist mõtlemist ja arutlusoskust, mis on vajalik selleks, et osata kasutada psühholoogia meetodeid ja osata kriitiliselt lugeda psühholoogia originaaltekste. Kriitiline mõtlemine peab olema piisav näiteks ka selleks, et suhtuda küllaldase skeptilisusega psühholoogiat riivavatesse seletustesse, mida pakuvad massimeediumis.
- Väljendusoskus. Psühholoogia õpetamine peab toetama keelelise väljendusoskuse arendamist. Psühholoogiat õppinud inimene peab mitte üksnes mõistma, mida on kirjutatud õpikutes, vaid suutma ka ise argumenteeritult esitada psühholoogilisi teadmisi ja tõestada nende paikapidavust niis uulises kui ka kirjalikus vormis. Viimasel puhul tuleb seda teha stiilis, mis on soovitatud APA (American Psycological Association) publitseerimismanuaalis (Publication Manual).
- Informatsiooni kogumise oskus. Psühholoogia kursuse lõpetanu peab oskama otsida ja koguda informatsiooni psühholoogia probleemide kohta raamatukogus ja muudes, kaasaarvatud elektroonsetes, andmebaasides.
- Uurimisoskused. Lisaks teadmistele peab psühholoog valdama ka uurimismeetodeid alates oskusest läbi viia eksperimentaalset uurimust kuni oskuseni kasutada andmete töötlemiseks statistilisi ja kvantitatiivseid meetodeid.
- Loovus. Psühholoogia õppimine arendab loovust, mis on uudse mõtteviisi, uurimisvahendite uudse rakendamise ja uute teadmiste hankimise aluseks.
- Suhtlemisoskused. Psühholoogia omapära tingib selle, et igapäevase suhtlemisoskuse arendamine on õpingute üheks kõrvaleesmärgiks. Suhtlemisoskused eeldavad võimet jälgida oma käitumist ja samuti piisavat tundlikkust, mis lubab märgata teiste inimeste iseärasusi, mis on tingitud nende kultuurist, vanusest, haridusest ja soost.
- Psühholoogia ajaloo tundmine. Psühholoogiline haridus eeldab tähtsamate nimede ja sündmuste tundmise kõrval ka kultuurilise ja sotsiaalse tausta mõistmist, millest üks või teine psühholoogia ajaloo ilming on välja kasvanud.
- Eetika. Kursuse üheks eesmärgiks on nende eetiliste printsiipide ja väärtuste selgeks tegemine ja kinnistamine, millel põhineb psühholoogi kutsetöö.