Õppimine
Psühholoog on inimese psüühika teaduslikult uurija ja/või tõenduspõhiste teadmiste rakendaja. Kuidas psühholoogiks saada?
Psühholoogiks spetsialiseerumise tee algab bakalaureuseõppega, kus antakse laiem ülevaade psühholoogia peamistest teoreetilistest ja metodoloogilistest alustest. Enamasti eeldab psühholoogina tegutsemine aga siiski vähemalt psühholoogia magistrikraadi olemasolu. Magistrantuuri "rongile" võib astuda ka mõne muu eriala esindaja, kes on esialgu psühholoogiat näiteks kõrvalerialana või täiendkoolitustel õppinud. Kui eeldusained on läbitud (arvestame ka mujal läbitud samasisulisi kursuseid), oled oodatud magistrisse kandideerima.
Kui sulle sobib töö inimestega ja tahad saada tõenduspõhiste psühholoogiateadmiste rakendajaks ehk praktikuks, tuleks omandada psühholoogi kutse. Hetkel kehtib Eestis psühholoogia valdkonnas neli kutset:
psühholoog-nõustaja (tegeleb inimeste vaimse heaoluga ja probleemide ennetamisega),
kliiniline psühholoog (tegeleb juba tekkinud ja tõsisemate vaimsete häiretega),
koolipsühholoog (tegeleb laste ja noorte arengu toetamisega erinevates haridusasutustes),
spordipsühholoog (tegeleb sportlaste soorituspotentsiaaliga ja vaimse heaoluga ning üldisemalt läbi liikumisharrastuse inimeste elukvaliteedi tõstmisega).
Kõik psühholoogi kutsed eeldavad psühholoogia magistrikraadi. Kui su bakalaureusetaseme haridus ei ole psühholoogias, siis on sul võimalik saada koolipsühholoogiks, psühholoog-nõustajaks või spordipsühholoogiks, küll aga tuleb magistrantuuri sisse astumiseks ikkagi läbida eeldusained. Selleks, et saada kliiniliseks psühholoogiks, tuleb läbida psühholoogia bakalaureuseprogramm täies ulatuses.
Magistrikraadi saamise järel tuleb läbida ka juhendatud praktikaga kutseaasta, seega tuleb arvestada õpingutega, mis kestavad kokku vähemalt 3+2+1 aastat. Hetkel pakutakse Tartu Ülikoolis koolipsühholoogia kutseaastat ja kliinilise psühholoogia kutseaastat. Kliinilisel psühholoogil on kutseaasta käigus veel neli võimalikku spetsialiseerumist: kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut ja neuropsühholoog.
Lisaks psühholoogi ametile on nii bakalureuse kui ka magistriõppes ained, mis valmistavad ette karjäärinõustaja kutse saamiseks. Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel end paremini tundma õppida, teha läbimõeldud valikuid haridusteel ja teadlikult kujundada kõiki oma elurolle.
Kui sulle meeldib esitada ja lahendada keerulisi küsimusi ja tahad saada teadlaseks, tuleb magistrikraadi saamise järgselt kandideerida doktorantuurikohale ja jätkata õpinguid uurimistöö tegemise valdkonnas. Selle suuna valijad jäävad tihti seotuks ülikoolidega või asuvad tööle mõnes teadusasutuses ja juhivad ühiskonnas tähtsate probleemide lahendamist. Ka praktilise suuna valijatel ei ole muidugi keelatud enesetäiendamine doktorantuuris, mis võimaldab saada mõnes psühholoogia probleemvaldkonnas eriti hinnatud eksperdiks.
Kui ka pole soovi saada päris teadlaseks või kutsega psühholoogiks, siis on muidugi võimalik igasugust psühholoogiaharidust edukalt rakendada eluvaldkondades, kus tegeletakse inimkäitumise seaduspärade ja kujundamisega, näiteks ettevõtluses või poliitikas. Loe kuidas psühholoogia abil poliitikaid kujundada.
Õppekorraldusega seotud küsimustele leiad vastused:
http://www.sotsiaalteadused.ut.ee/et/oppimine
Tartu Ülikooli õppeinfo ja regulatsioonid TÜ üldveebis
Tasulise õppe võimaluste kohta loe siit.
Õpingute käigus on Sulle toeks ka TÜ üliõpilasesindus: www.tyye.ee
Instituudis aitavad sind alati:
Marju Tammiste (tel. 737 5902, marju.tammiste [ät] ut.ee) - tunniplaanid, õppekorraldusega seotud küsimused, tõendid, VÕTA taotlused, Erasmuse üliõpilasvahetus, jms.
Kertu Saar (tel. 737 5904, kertu.saar [ät] ut.ee) - õppekorralduse ja instituudi töökorraldusega seotud küsimused
Signe Reppo (tel. 737 5959, signe.reppo [ät] ut.ee) - täiendusõpe