Psühholoogia

Psühholoogia uurib inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist ning nende põhjuseid erinevates olukordades. Lisaks sellele on psühholoogia ka elukutse – psühholoog oma teadmistega ja oskustega abistab nii üksikut inimest kui organisatsiooni oma eluga paremini toime tulema.

Õppetöö

Psühholoogia erialal saadakse mitmekülgsed teadmised kaasaegse psühholoogiateaduse teooriatest ja uurimismeetoditest, psühholoogia eriharudest ja erinevatest praktilistest kasutusvaldkondadest. Kõige aluseks on veendumus, et tõeliselt usaldusväärne ja kasulik on teadmine, millel on kindel tõenduspõhine alus.

Bakalaureuseõppes saab omandada alusteadmised psühholoogia põhimõistetest ja -käsitlustest, kuid selleks, et saada pädevaks psühholoogiks, karjäärinõustajaks, töötajate värbamise ja valiku spetsialistiks, personalijuhiks, psühhoterapeudiks vm, peaks kindlasti läbima ka 2-aastase magistriõppe. Alles magistrantuuri lõpetanutel on võimalik taotleda psühholoogi kutselitsentsi.

Magistriastmes jagunevad õpingud üld- ja erialaõpinguteks, mille jooksul spetsialiseerutakse mõnele kitsamale psühholoogia valdkonnale, mis on seotud kas kliinilise, kooli-, arengu- või sotsiaalpsühholoogiaga, psühhofüsioloogia või uurimistööga.

Lisaks auditoorsele tööle (loengud, seminarid, praktikumid jm) toimub suur osa õppetööst iseseisvalt õppematerjalide abil ning e-õppe näol virtuaalkeskkonnas. Oluline on inglise keele oskus, kuna psühholoogiaalased õppematerjalid (õpikud, teadusartiklid jm) on valdavalt ingliskeelsed. Lisaks psühholoogiale kui peaerialale saab soovi korral teatud mahus omandada  ka mingi kõrvaleriala.

TÜ psühholoogia instituudis töötavad mitmed tuntud ja palju tsiteeritud teadlased nagu kognitiivse neuroteaduse professor Risto Kalervo Näätänen, eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann, arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste, kultuuripsühholoogia professor Peeter Tulviste, isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo jt. Lisaks on instituudis külalisõppejõuks mitmeid välismaa tippspetsialiste. Psühholoogia instituudi töötajad on 6 korral saanud oma töö eest riigi teaduspreemia.

Teadustöö

Tartu Ülikooli psühholoogiat iseloomustab eelkõige uurimisorientatsioon. Psühholoogia instituut on teadustegevuse näitajate poolest ülikooli üks edukamaid. Psühholoogia instituudi kohast maailma psühholoogias annab tunnistust see, et uurimistöö intensiivsuselt kuulub Eesti psühholoogia maailma 20 parima riigi hulka. Lisaks uurimissuunale on märkimisväärselt tugevad kliinilise ning koolipsühholoogia rakenduslikud suunad. Psühholoogia üliõpilased on korduvalt saanud kõrgeid tunnustusi üliõpilastööde võistlustel.

Lisaks õppetööle

Psühholoogia instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad õppeaasta avaaktus ja seal peetav akadeemiline loeng, aktusele järgnev esmakursuslaste tutvumisõhtu, "rebaste" ristimine, instituudi vilistlaspäev oktoobri viimasel nädalal ning esmakursuslaste korraldatav jõulupidu tudengitele ja õppejõududele.

Eesti psühholoogiaüliõpilasi ja vilistlasi seob Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus (EPSÜ), mis on tegutsenud alates 18. novembrist 1992.

EPSÜ eesmärkideks on:
- psühholoogiaalaste teadmiste ning sellest tuleneva mõtteviisi levitamine Eesti ühiskonnas;
- suhete ja koostöö arendamine Eesti kõrgkoolides psühholoogiat õppivate tudengite vahel;
- suhete ja koostöö arendamine teiste isikute või organisatsioonidega Eestis ja mujal maailmas;
- psühholoogia õppimisvõimaluste parandamine Eestis.

EPSÜ kuulub Euroopa Psühholoogiatudengite Ühenduste Föderatsiooni (EFPSA), mille 32 Euroopa riigi liikmed korraldavad konverentse, suvekoole, üliõpilasvahetusi jm. EPSÜst on alguse saanud teadust populariseeriv Psühhobuss ja internetinõustamise projekt Lahendus.net.

Instituudi tegevus on tihedalt seotud ka 1988. a. loodud Eesti Psühholoogide Liiduga (EPL), mis esindab Eestit rahvusvahelistes psühholoogia ühingutes IUPsyS ja EFPA.

Pärast lõpetamist

Psühholoogi kutse ja Euroopa psühholoogi diplomi EuroPsy saamine eeldab magistriõpingute järel veel vähemalt aastast superviseeritud erialast praktikat.

Edukad magistrikraadi omanikud saavad soovi korral haridusteed jätkata ka doktoriõppes. Psühholoogia instituudis on kaitstud 42 doktoritööd.

Psühholoogia eriala lõpetanud on seni leidnud töökohti kõige erinevamates valdkondades, igal pool, kus tegemist inimsuhete korraldamise, inimeste valiku ja nõustamisega. Psühholooge töötab koolides, raviasutustes, suuremates ja keskmise suurusega organisatsioonides, sh. reklaami- ja koolitusfirmades.

Üheks arenguvõimaluseks on ka akadeemiline karjäär – tehakse psühholoogiaalast uurimistööd või tegeletakse õpetamisega.

Lisalugemist:

Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Eesti Psühholoogide Liit
Lahendus.net
EuroPsy