Ülevaade projektist
Kõnest arusaamine on inimeste jaoks igapäevaelus nii elementaarne, et me reeglina ei teadvusta selle kognitiivne protsessi erilisust. Kõrva jõudvad helid muudetakse ajus juba pelgalt millisekundite jooksul tähendusega kõne teadvustatud representatsiooniks. Selle tulemusena oleme me kuuldud kõne põhjal võimelised eristama semantilist ja süntaktilist informatsiooni, saama aimu kõneleja asukohast ruumis, tema meeleolust, vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest ja paljudest muudest omadustest. Kõnetöötlusega seotud protsesse teadvustame me reeglina ainult juhtudel, kui nendes protsessides ilmnevad mingil põhjusel vead või raskused. Igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus inimese kuulmissüsteemile esitatakse tavapärasest suuremaid nõudmisi- näiteks kui on vaja aru saada võõrkeelest, keskenduda vestluspartneri jutule lärmakal peol või kui kuuldakse “hääli”, mida tegelikult keskkonnas ei esine. Käesoleva projekti eesmärk ongi uurida kuulmisinfo töötlemist ajus.
Projekti põhiidee on kuulmistaju representatsiooni ja selle strukturaalsete, neuraalsete ja ainevahetuslike alusmehhanismide uurimine ajus. Nn. ”Keskse helide esituse” (Näätänen, 2003, ajakirjas “Psychophysiology”) tekkimise ja auditoorses ajukoores töötlemise mõistmine on hädavajalik selleks, et mõista erinevaid kõne tajumisega seotud aspekte, näiteks keele omandamist ja arengut, kuulmissüsteemi plastilisust või psühhiaatrilisi sümptomeid, näiteks auditoorseid hallutsinatsioone. Samuti on paljude kliiniliste häirete puhul oluline mõista mälujälgede tekkimise, keskkonnast saadava helisisendi esmastes kuulmisalades töötlemise ning ülalt-alla kognitiivse kontrolli protsesside omavahelist interaktsiooni. Meie poolt kavandatud baasuuringute tulemused loovad vajalikud eeldused, mille põhjal saab edaspidi välja töötada spetsiifilisi meetodeid ja töövahendeid, mida kasutada kliinilises praktikas (näiteks hindamaks kognitiivse treeningu mõju kuulmissüsteemi ja ka üldisemalt aju plastilisusele, võrdlemaks patsiente kontrollgrupiga või hindamaks kognitiivse treeningu meetodite usaldusväärsust ja valiidsust) ja erinevat keelt kõnelevate inimestega töötades (näiteks keeleõppeprogrammid).