Aune Valk: kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Aune Valk: kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime?

Aune Valk. Foto: Mari-Liis Pintson

Ei saa öelda, et eestlaseks olemine oleks nüüd tähtsamaks muutunud, küll aga paistab, et vabadusega ise rännata ning kasvanud sisserändega on tulnud kaasa ka vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane, kirjutas psühholoogiadoktor Aune Valk ERR-is.

Eesti tähtpäevadel küsitakse sageli, kas me sellist Eestit tahtsime. Enamasti oodatakse seejuures hinnangut Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse arengu kohta. Aga samuti võiks küsida: kas me selliseid eestlasi tahtsime?

Ma ei pea silmas mitte küsimust, kui targad, head, töökad ja rikkad me oleme, vaid mis iseloomustab meid eestlastena – milline on meie suhe Eestiga. Kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? Eesti taasiseseisvumise 30. aastal on need küsimused väga asjakohased, kuna riigiga samasuguse muutuse on läbi teinud ka inimesed.

Enne vastama asumist tasub korraks hinnata, kas nii saab üldse küsida. Nimetame end praegu ju samamoodi eestlasteks kui 30 aastat tagasi ning ainuke diskussiooniobjekt paistab olevat see, kas ka välismaale kolinud eestlased end veel eestlasteks peavad.

Niisiis: eestlased on eestlased. Jah, nimetus võib olla sama, kuid see, mida eestlaseks olemine tähendab ning kui tähtis see on, muutub ajas ja muidugi ka ruumis. Identiteedi aga moodustavadki need kolm aspekti: teadmine, kes ma olen või kes me oleme, ning sellele teadmisele omistatud tähtsus ja tähendus.

Teadmine ja nimetus on mitte ainult viimasel 30 aastal, vaid ka viimasel sajal või isegi 150 aastal olnud sama, kuid tähtsus ja tähendus on teinud läbi suuri muutusi.

Põhinen allpool enda ja heade kolleegide Kristel Karu-Kletteri, Marianna Makarova ja Triinu Ojamaa viimase 25 aasta jooksul tehtud uuringutele kodueestlaste, väliseestlaste ja eestivenelaste identiteedi kohta1.

Võib ju küsida, miks räägin ka eestivenelastest, kui teemaks on Eesti identiteet, aga nagu RITA-rände projekti tulemuste avaldamisele järgnenud aktiivne arutelu viimasel paaril kuul on näidanud, on see, kuivõrd lubame oma identiteeti jagada – olla samal ajal nii eestlane kui ka venelane või eestlane ja soomlane –, praegusaja üks olulisemaid Eesti identiteedi küsimusi.

Setutamine

Alustan natuke kaugemalt, Eesti piiri äärest Setomaalt. Uurisime koos Taive Särjega2 kümmekond aastat tagasi ühe suurema projekti raames setode identiteeti. Setod üllatasid mind kaheti. Ühelt poolt ilmnes nende range suhtumine oma identiteedi elementide kasutamisse nn uussetode poolt, mida nimetati kohati halvustavalt setutamiseks.

Olin üllatunud, kuna arvasin, et väikese kultuuri kandjad on õnnelikud igaühe üle, kes nende kultuurist lugu peab ning Eesti äärealal elada soovib, isegi kui ta ei kanna kitasnikut õigesti või räägib seto keelt teisiti, kui nn pärissetode lapsepõlves seda tehti.

See "õigete" ja "valede" setode või "õigete" ja "valede" kommete vahele piiri tõmbamine ei käinud mitte ainult päris- ja uussetode, vaid ka eri kantide ehk nulkade ning põlvkondade kohta. Lühidalt: "Minu küla kombed ja keel on õigem kui naaberküla oma ning noored on hukas, rääkimata uutest tulijatest."

Teisalt olin üllatunud, et setod olid erinevalt teistest lõunaeestlastest ja üldiselt eestlastest oma enesemääratluses palju avatumad. Ühelt poolt oli nende etniline uhkus tugevam kui eestlastel ja teiselt poolt olid nad uhkemad ka Eesti riigi üle. Nad defineerisid end (lõuna)eestlastest rohkem oma naabruskonna ja piirkonna elanikena ning samal ajal mitmekultuuriliste inimestena.

Enam kui teised eestlased tundsid nad ühtekuuluvust eestlastega üle kogu maailma ja toetasid seda, et inimene saab korraga kuuluda mitmesse kultuuri. Seda võib pidada strateegiliseks valikuks, kus ise ollakse osa maailmast, aga maailmal ei taheta lasta ennast muuta.

Tulles põhiküsimuse juurde, kas me selliseid eestlasi tahtsime, püüan hinnata muutusi, mis Eesti identiteedis viimase 25 aasta jooksul aset on leidnud. Hinnangu sellele, kas see suund meeldib või mitte, võib igaüks ise anda.

Madala enesehinnanguga kaitsepositsioonis olev rahvuslus

1997. aastal uurisime küsitluste ja intervjuudega kodu- ja väliseestlaste identiteedi tugevust ja tähendust ning mõned aastad hiljem vaatlesime võrdlusena sedasama noortel eestlastel ja eestivenelastel.

Identiteedi tugevust hinnates vaatasime kahte aspekti: ühelt poolt etnilist uhkus- ja kuuluvustunnet ning teisalt etnilist eristamist ehk seda, kui oluliseks peetakse piiride tõmbamist omade ja võõraste vahele. Kui uhkus- ja kuuluvustunne on puhtalt positiivsed ning seotud nii kõrgema enesehinnangu kui ka eluga rahuloluga, siis etniline eristamine on enesehinnanguga seotud nõrgalt negatiivselt.

Nendest uuringutest joonistus välja kaks ilmingut: võrreldes nii väliseestlaste kui ka eestivenelastega iseloomustas eestlasi tugevam etniline eristamine ja etnilise eristamise seos etnilise uhkusega. Kui väliseestlaste ja eestivenelaste hulgas olid need kaks identiteedi tahku teineteisest sõltumatud, siis eestlaste hulgas olid oma rahvuse üle uhkemad need, kes tõmbasid selgema piiri "meie" ja teiste vahele. Kaitsepositsioonis olev rahvuslus.

 

Oleme rahvusena kaevikutest välja roninud ning saame olla uhked ja enesekindlad ka ilma eristamise ja võrdlemiseta.

2010. aastaks oli seos uhkuse ja eristamise vahel kadunud ning eestlaste hulgas pole etniline eristamine enam tugevam kui eestivenelastel. Oleme rahvusena kaevikutest välja roninud ning saame olla uhked ja enesekindlad ka ilma eristamise ja võrdlemiseta.

Sotsiaalse identiteedi teooria järgi annab see märku piisavalt kõrgest enesehinnangust. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad ennast ja oma gruppi teistega võrdlema, püüdes leida võimalusi enese upitamiseks. Kõrge enesehinnangu korral pole seda vaja teha.

Sarnane muutus joonistus välja ka eestlaste identiteedi tähendust uurides. Kuigi armastame eestlaseks olemisest rääkides rõhutada keele tähtsust, võib öelda, et meie identiteedis on kaks võrdselt olulist sammast: keel ja maa.

Kui küsida kodueestlastelt, mida eestlaseks olemine neile tähendab, siis nii nüüd kui ka 25 aastat tagasi nimetati võrdsena nii keelt kui ka maad. Kui keelega on lihtsam, siis maa võib tähendada eri asju: Eesti kaardi kujutist või maatükki vastaja või ta vanemate kodukohas, nt "Üks olulisemaid kohti Eestis on minu esivanemate sünnikoht, kus kasvavad vanaisa istutatud puud ja püsivad esiisade ehitatud hooned".

25 aastat tagasi tõusis keele ja maa kõrval kolmanda jõulise teemana esile iseseisvuse eest seismine ning teistele rahvustele vastandumine. Väliseestlaste hulgas nimetati toona esimesena inimesi (sugulasi, vanemaid ja sõpru) ning eesti keelt.

Küsides sama küsimust 20 aastat hiljem (2016. aastal), joonistus maa ja keele kõrval vastandumise asemel välja kolmas teema: kultuur ja traditsioonid. Seejuures on huvitav, et kultuuriga seoses ei ilmne ühtegi läbivat, kõigile ühtemoodi olulist nähtust, tegevust või traditsiooni.

Ära nimetati nii kilud, must leib ja kohukesed kui ka Kalevipoeg, rukkilill, pääsuke, laulupidu ja rahvariided; samuti saunas käimine, jaanipäev, üldisemalt kirjandus, muusika, teater, aga ka näiteks infotehnoloogia ja haridus.

Iseseisvuse eest seismine ja vastandumine teistele, mis 1990. aastate teises pooles oli veel keskne teema, on kõrvale jäänud, ja kohati ka rõhutati seda, et uhkus ei tähenda eristamist: "… mulle meeldib eesti kultuur ja olla eestlane ning kindlasti ei häbene ma seda, kuid ei näe ka põhjust oma rahvuse tõttu ennast teistest paremaks pidada."

Meis on nüüd rohkem puhast uhkust selle üle, mis meil on, ja vähem vajadust rõhutada, mis meid teistest eristab. Loomulikult pole ka viimane kuhugi päriselt kadunud, aga ennekõike noorema põlvkonna jaoks pole vaja enam võidelda.

Vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane

Teine muutus, mis eestlaseks olemise juures on 20 aastaga (1997–2016) toimunud, on nihe teadlikuma ja läbimõelduma identiteedi suunas. Küsimusele, kas ja miks on tähtis olla eestlane, vastati 25 aastat tagasi enamasti umbmääraselt: "Ei ma ei tea (kui oluline see on). Kui ma saaksin seda kuidagi valida, aga see ei ole ju kuidagi võimalik."

Ei saa öelda, et eestlaseks olemine oleks nüüd tähtsamaks muutunud, küll aga paistab, et vabadusega ise rännata ning kasvanud sisserändega on tulnud kaasa ka vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane.

Me kõik oleme tänu avanenud piiridele pidanud rohkem või vähem teadlikult vastama küsimustele "Miks ma jään?" või "Miks ma lähen" ja "Mis mind Eestiga seob?". Sisuliselt on meil tekkinud valik, mida enamikul 25 aastat tagasi polnud või mida ei tunnetatud; enamasti mitte valik, kas olla või mitte olla eestlane, küll aga valik, kus ja kuidas olla eestlane.

"On kindlasti oluline, sest see on mu ainuke rahvus ning seega minu identiteedi alustala. Kui see ära võtta, siis on tükk tühja maad. Kindlustunnet pakub muidugi see, et ega seda ei saagi ära võtta, ma saan seda alati endaga kaasa võtta. Seega pole eestlaseks olemise juures oluline, kas ma elan Eesti pinnal või mitte," vastas üks keskmise põlvkonna mees 2017. aastal.

Identiteedi läbimõeldus ei tulene aga ainult rändest. Ka need, kes elavad siin ja pole kunagi tahtnud ära minna, on vabas maailmas pidanud mõtlema eestlaseks olemise olulisusele: "Eelkõige on see (eestlaseks olemine) huvitav ja rikastav ning teisalt aitab inimese rahvuse või päritolu kultuuriruumi teadmine mõnevõrra paremini mõista erinevaid inimesi ning ehk ka kujundada enda käitumist ja mõista teiste oma" ning "Vaba inimene oma maal – see teadmine on äärmiselt oluline."

Inimkesksed eestlased

Kolmas 20 aastaga identiteedi tähtsuses ja tähenduses toimunud nihe on muutumine inimkesksemaks. Nagu juba eespool öeldud, on suured riigiga seotud teemad, nagu iseseisvuse eest võitlemine ja teistele vastandumine, võrreldes 20 aasta taguse ajaga Eesti identiteedis tagaplaanile jäämas.

Samal ajal on vähemalt pool kodueestlastest, sagedamini noored, nimetanud olulisena ka inimesi (peret, sugulasi, sõpru, suvalisi eestlasi, keda maailmas kohatakse) ja nende eripärast loomust (töökust, rahulikkust ja vähest pealetükkivust), isegi kui selles on negatiivseid jooni (kadedust, edukultust, suletust), ning enese hästi tundmist nende inimeste hulgas. Varem olid need tahud esil väliseestlaste identiteedis, aga mitte kodueestlastel.

Identiteedi tähtsuse ja tähenduse kõrval on teine suur küsimus identiteedi piiridest: kes jäävad sisse ja kes välja. Siin pole suuri muutusi toimunud. Ikka on kolm tingimust, mida ringi sisse kuulumiseks tuleb täita: eesti keele rääkimine, kultuuri tundmine ning tahtmine olla eestlane.

Seejuures pole keeleoskus absoluutne. Pool vastajatest arvab, et eestlane saab olla ka eesti keelt oskamata, kui ise tahad olla eestlane, või siis peab keelt oskama mingil määral: "Eestlane on minu jaoks see, kes oskab nii palju eesti keelt, et on tuttav meie tüvitekstidega ja saab aru väljenditest, mis on meile tuttavad "Kevadest", "Suvest", filmidest "Siin me oleme", "Mehed ei nuta"."

 

Üllatavalt vähesed näevad eestlaseks olemise olulise tingimusena Eestis elamist.

Samas on vähene keeleoskus kindlasti üks takistus eestlaseks tunnistamisel – seda toovad esile nii väliseestlased kui ka eestivenelased, kes peaksid ise ennast eestlasteks, aga seda teha ei saa, kuna Eesti eestlased neid selleks ei pea. Üllatavalt vähesed näevad eestlaseks olemise olulise tingimusena Eestis elamist.

Siin jõuan ma ringiga tagasi setode juurde. Setod ise on maailmale avatud, aga kaitsevad oma identiteeti, olles kriitilised uussetode, teise nulga elanike ja noorte suhtes, kelle leelo pole päris see. Eestlased piiravad enamasti mitte pahatahtlikult väliseestlaste eestlaseks olemist ning teevad kakskultuurilise identiteedi valiku raskeks ka siinsetele venelastele, kes väga hästi eesti keelt ei räägi.

Iga kolmas Eestis elav venelane määratleb end ise eestivenelasena, kaks kolmandikku venelasena. Väga vähesed ütlevad, et on nii eestlane kui ka venelane. Eestis pole lihtne olla kakskultuuriline. Kuigi 75 protsenti arvab, et see on võimalik, siis praktikas ei toeta seda ei rahvaloendus, kus ei saa end mitme rahvusega siduda, ega haridus, mis jagab lapsed erikeelsetesse koolidesse.

Maie Solli uuring3 näitas, et nii keelekümbluses kui ka venekeelses koolis õppivad lapsed valisid enamikus vene identiteedi; kakskultuuriline valik on väga keeruline tee, mida meie praegune kooliharidus ei toeta.

Oleme riigina võtnud 25 aastat tagasi eesmärgiks lõimumise, mille alused on vastastikune avatus, eesti keeles suhtlemine ning vähemuste seotus nii oma päritolukultuuri kui ka Eesti riigiga ehk mitmikidentiteet.

Peamine tähelepanu on aga läinud eesti keele õppele, ja mitte üleliia edukalt, sest suur osa venekeelseid noori ei seo oma tulevikku Eestiga. Mitme uuringu4 järgi näeb oma tulevikku Eestis vaid 50–75 protsenti vene õppekeelega koolide õpilastest või vene kodukeelega noortest ehk umbes iga kolmas seda ei tee.

Ühtse Eesti kooli peamine eesmärk võrreldes senisega on anda igale Eesti lapsele tööriistad (keel, suhted) ning soov ja tunne (Eesti identiteet), et teostada ennast Eestis. Loomulikult annab kool oskused ja teadmised, ja nagu teame, siis ühed parimad maailmas.

Oleme viimase 20–30 aastaga teinud läbi suure muutuse mitte ainult Eesti riigis ja majanduses, vaid ka inimestena. Oleme eestlastena avatumad, teadlikumad ja inimkesksemad. Just sellist Eesti identiteeti ma tahtsingi.

Kui soovime, et meie välismaale läinud ja seal abiellunud noored tahaksid Eestisse tagasi tulla ja siin oma kakskultuurilisi lapsi kasvatada, et siia elama tulnud välismaalased valiksid eesti, mitte rahvusvahelise kooli ning siinsed venelased seoksid end enam Eestiga, siis on meie järgmise kümnendi suur väljakutse mitmekultuurilise Eesti identiteedi tunnustamine ja toetamine.

Ühtses Eesti koolis peaks saama kasvada eestlaseks, aga ka eestlaseks ja ukrainlaseks või eestiukrainlaseks, eestivenelaseks ja eesti-itaallaseks. Sellise avatud Eesti identiteedi saab ehitada mitte üksnes etnilise, vaid ka riikliku identiteedina ümber väikese ja eduka riigi kuvandi, Eesti inimeste saavutuste, Eesti kodakondsuse väärtustamise ja Eesti pühade tähistamise, näitab meie kümne aasta tagune avatud Eesti identiteedi uuring.

Eestlased saavad selle sees olla ikka uhked oma etnilise päritolu üle, samal ajal kui venelased, ukrainlased ja itaallased võivad olla uhked oma päritolu üle ning me kõik oleme uhked, et oleme Eesti kodanikud.